Projekt

Eesmärk

2009-2011 elluviidud projekt BalticClimate käsitles kliimamuutusega kaasnevaid ülesandeid ja võimalusi, et aidata kaasa Läänemere-äärsete riikide säästvale arengule, sh majanduse, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna jätkusuutlikule arengule.

Projekt on võimaldanud omavalitsustel ning kohalikel ja piirkondlikel huvirühmadel tegeleda kliimakaitsega ühiselt, ühtselt ja säästvalt. See muudab omavalitsused ja piirkonnad tulevikus konkurentsivõimelisemaks, et Läänemere piirkonna praegune ühisidentiteet säiliks ja paraneks.

Peamised tulemused ja kogemused

Projekti peamine tulemus on dokumenteeritud selles töövahendis. Lisaks leiab valminud materjale projekti kodulehelt.

2010. aastal valiti BalticClimate osaks ELi Läänemere piirkonna strateegia juhtprojektist, millega prognoositakse kliimamuutuse piirkondlikku ja kohalikku mõju. BalticClimate on aidanud saavutada Läänemere keskkonnasäästlikuks piirkonnaks muutmise strateegilist eesmärki kliimamuutuse mõju leevendamise ja  sellega kohanemise abil.

Joonis 1. BalticClimate’i projekti protsess
(suurendamiseks klõpsa pildil)

Projekti käsitus

BalticClimate’i projekt jagati kolme põhietappi. Nendeks olid sihtala inventuur, haavatavuse hindamine ja võimaluste elluviimise strateegiad (joonis 1).

Seitsmel sihtalal (joonis 2) selgitati teadlaste abiga välja kliimamuutusest tulenevad probleemsed ja võimalusi pakkuvad valdkonnad. Põhjalikumalt analüüsiti valitud juhtumiuuringuid transpordi-, energia-, elamu- ja põllumajandussektoris.

Kliimamuutuse kohanemis- ja leevendusmeetmete väljatöötamisel võeti arvesse piirkondade ruumilisi, sotsiaal-majanduslikke, demograafilisi, ökoloogilisi ja kultuurilisi tegureid.

Kohaliku ja piirkondliku tegevuse põhjal valmis üldistatud käsitus kliimamuutuse mõju arvestamiseks planeerimisel - BalticClimate’i töövahend. Töövahendi ulatusliku levitamise eesmärk on edendada selle (tasuta) rakendamist kõikides Läänemere-äärsetes riikides ja mitmekordistada seeläbi projekti tulemusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Joonis 2. Sihtalad, projektipartnerid ja assotsieerunud
organisatsioonid (suurendamiseks klõpsa pildil)

Partnerid

 
Teised partnerid (P) ja assotsieerunud organisatsioonid (AO):

Eesti
P: Harju Maavalitsus, Rapla Maavalitsus, Harjumaa Ühistranspordikeskus, Saku vald, Kehtna vald, Kohila vald

Soome
P: Jyväskylä regionaalarengu ettevõte Jykes Ltd, Kesk-Soome majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus (ELY)
AO: Jyväskylä linn, Jämsä linn, Laukaa vald, Uuraineni vald, Äänekoski linn, Muurame vald 

Saksamaa
P: Lääne-Mecklenburgi regionaalplaneerimise assotsiatsioon
AO: Saksamaa linnade ja valdade assotsiatsioon, Saksamaa linnade liit, Schaalsee biosfääri kaitseala 

Läti
P: Ligatne vald, Pārgauja vald
AO: Läti kohalike omavalitsuste assotsiatsioon 

Leedu
P: Põllumajandusministeerium, Leedu põllumajandusökonoomika instituut
AO: Panevėžysi rajoon

Poola
P:  Lääne-Pommeri majanduskool

Venemaa
AO: Pihkva oblastivalitsus, Pihkva riiklik polütehniline instituut, Bežanitsõ rajoon 

Rootsi
P: Gävleborgi lään, Gävleborgi lääni haldusnõukogu, Söderhamni vald, Gävle vald
AO: Sandvikeni vald, Rootsi ehitusgeoloogia instituut