Koostage aladele ja hoonetele projekteerimissuunised energiatõhususe parandamiseks. Pöörake tähelepanu alade, hoonete ja muu vara pikaajalisele haldamisele ja hooldusele. 


Selgitage välja taastuvenergia kasutamise võimalused ja propageerige neid

Energia tootmise ja tarbimise planeerimine peab olema osa maakasutuse ja majandusarengu planeerimisest. Propageerida tuleb alternatiivsete, jätkusuutlike ja taastuvate energiaallikate (nt päikese-, bio- ja tuuleenergia, maasoojuse, biokütuste) kasutamist. Välja tuleb selgitada taastuvenergia tootmiseks sobivad alad, nii põllumajanduses kui ka metsanduses, ja need kasutusele võtta. Taastuvenergia kasutamine on jätkusuutlik ainult siis, kui see sobib piirkonnale ega põhjusta maakasutuses vastuolusid (eelkõige energiamajanduse ja põllumajanduse vahel). Samuti tuleb jätkusuutlikkust arvestada logistikas.

Leidke lahendused, millega kaasneb võimalikult vähe kasvuhoonegaase ja mis aitavad kaasa energiatõhususele

Planeerida tuleb sõltumatu energiavarustusega elamupiirkonnad, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid. Passiivmajade ja energiasäästlike piirkondade projekteerimiseks sobilikud meetodid määrab ära kohalik keskkond. Objekti tasandil arvestatakse selleks paigutust päikese, valdava tuulesuuna, teiste majade ja vaba ruumi suhtes. Edendada tuleb heitevabu elamupiirkondi ja passiivmajade ehitamise tehnoloogiat. Eelistada tuleb passiivmaju (või nullenergiamaju) ja madalenergiamaju, sest nendega kaasnevad küll suuremad alginvesteeringud, aga väiksemad ülalpidamiskulud. Juba on olemas arvukalt tehnoloogilisi lahendusi: suure soojapidavusega aknad, soojuspumbad, tuuleturbiinid, loomuliku õhuvoolu süsteemid jms. Üks võimalus vähendada investeeringuid tehnoloogiasse on jagada taristut mitme maja peale. Olemasolevate hoonete energiatõhusust on võimalik parandada. Hoonete ja elamupiirkondade energiaaudit annab kasulikku teavet ja näitab kätte uued võimalused.

Kasulik võib olla ka detsentraliseeritud taastuvenergiatootmine, eelkõige hõredama asustusega aladel (nt väikesed biokütusel töötavad kaugküttepumbad väikestes külades). Samuti on ainult soojust või elektrit tootvatest jaamadest tõhusamad koostootmisjaamad. 

Edendage taristu, alade ja hoonete uusi tehnoloogilisi ja arhitektuurilisi lahendusi

Hooned (mitte ainult elumajad, vaid ka kontorihooned, laod, tehased jm) tuleb projekteerida nii, et kasutatakse ära katuste soojustõhusust, varjualasid, tuulekaitset jms. Nii on vaja võimalikult vähe kütta ja jahutada. Selleks võib kasutada uusi lahendusi (nt kütte ja jahutuse ühissüsteemi, keskjahutust jms), mis võivad olla keskkonnahoidlikud ja pikas plaanis ökonoomsed. Soojuskadu tuleb nii linnades kui mujal hoonetes võimalikult palju vähendada.

Selgitage välja kohalikud tooted ja vajadused

Kehtestage nõue, et uusehitusel, renoveerimisel ja maastiku kujundamisel tuleb kasutada kohalikke keskkonnahoidlikke ehitusmaterjale. Kui ehitusel kasutatakse kohalikke tooteid, väheneb transpordivajadus ja saab kasu ka kohalik ettevõtlus.

Püüdke võimalikult palju vähendada jäätmeteket ja veetarbimist

Jäätmekäitlus ja reoveepuhastus peavad olema tõhusad. Jäätmeid ja reovett tuleb võimaluse korral kasutada energiaallikana. Näiteks saab lagunemisel tekkivat metaani koguda ja kasutada energia või sõidukikütuse tootmiseks. Ringlussevõtt peaks olema kohustuslik ja propageerida tuleks kompostimist. Ühised ringlussevõtusüsteemid tuleks kavandada nii, et neid oleks mugav kasutada ja need oleksid logistiliselt tõhusad. Hallvett ja sademevett tuleks võimaluse korral puhastada ja kastmiseks kasutada.

Vaadake ka teisi teemakategooriaid, mida kliimamuutuse leevendamist ja sellega kohanemist arvestav planeerimine hõlmab:

» kohalik kliima ja tuleviku kliimastsenaariumid
» kompaktne ja mitmekesine asustusstruktuur
» säästev transport
» mugav ja tervislik keskkond
» üldsuse osalus ja huvirühmade kaasamine
» strateegiline planeerimine
» kulud