Järgnevatel lehekülgedel toodud teabest selgub, kuidas Läänemere piirkonna kliima võiks järgmise saja aasta jooksul areneda (ajavahemiku 2071–2100 keskmist on võrreldud ajavahemiku 1961–1990 keskmisega). Materjal põhineb kliimamudelite arvutustel. Kliimamudelid hõlmavad kogu atmosfääri-, maismaa- ja veesüsteemi füüsikaliste protsesside vahelisi suhteid.

Heitestsenaariumid

Analüüsis kasutati kaht kasvuhoonegaaside heite stsenaariumi:

SRES A2 (mis näitab rahvaarvu kiiret kasvu ja intensiivset energiakasutust) ja
SRES B2 (mis näitab rahvaarvu aeglasemat kasvu ja väiksemat energiakasutust).

Heitestsenaariumide aluseks on muu hulgas maailmamajanduse tulevase arengu, rahvaarvu kasvu, üleilmastumise ja keskkonnahoidlikule tehnoloogiale ülemineku prognoos. Aja jooksul õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk sõltub sellest, kuidas maailm areneb. Heitestsenaariume on kirjeldatud IPCC aruandes (2000): heitestsenaariume käsitlev eriaruanne (ingl Special Report on Emissions Scenarios, SRES).

Lugege heitestsenaariumide kohta lisa osast Kliimamuutusest.

Kliimamudelid

Selles uuringus on kasutatud Rootsi Rossby Keskuse piirkondlikku atmosfäärimudelit RCA3. Mudel hõlmab Euroopat. Maismaad katva rastri ruutude suurus (resolutsioon) on ligikaudu 50 x 50 km.

Lugege kliimamudelite kohta lisa osast Kliimamuutusest.

Kliimastsenaariumid

Kliimamudelid hõlmavad aastaid 1961–2100. Mudelite paikapidavuse tõendamiseks kasutati ilmastikuperioodi 1961–1990. Sellel perioodil saadud mudeli tulemusi võrreldakse mõõdetud temperatuuri ja sademete hulga väärtustega ning tehakse kindlaks, kui hästi see mudel kujutab praegust kliimat. Seejärel kasutatakse võrdlusperioodina ajavahemikku 1961–1990, millega võrreldakse tuleviku kliimat.

Lugege kliimastsenaariumide kohta lisa osast Kliimamuutusest.

Ebamäärasus

Siin toodud tulemused põhinevad kahel heitestsenaariumil (SRES A2 ja SRES B2) ja ühel üleilmsel kliimamudelil. Üleilmsete tulemuste mõõtkava vähendatakse ühe piirkondliku kliimamudeli abil (RCA3). Materjali analüüsimisel on oluline teada, et vaid kaks paljudest võimalikest mudeli arvutustest on välja toodud. Muud heitestsenaariumid ning üleilmsed ja piirkondlikud mudelid võivad anda veidi teistsuguseid tulemusi. See kehtib eelkõige kvantitatiivsete tulemuste kohta (nt kui palju sademeid lisandub või kui palju temperatuur tõuseb). Näiteks on uuringutest ilmnenud, et kliimamudelis ECHAM4 on Põhja-Euroopa talvise temperatuuri ja sademete muutus suurem kui paljudes teistes kliimamudelites.

Teine ebamäärasuse põhjustaja on looduslik varieerumine. Ei saa eeldada, et mudeli kliima vastab samale ajavahemikule tegeliku kliima arengus. Seevastu kvaliteetse kliimamudeli abil peaks olema võimalik välja arvutada kindlad keskmised väärtused ja iseloomuliku varieerumise, nt külmade ja soojade talvede õige arvu 30 aasta jooksul. Sellest hoolimata võivad külmad ja soojad talved esineda teistsuguses järjestuses kui mudeli kliima puhul.

Lugege ebamäärasuse kohta lisa osast Kliimamuutusest.

Valitud kliimaparameetrite peamiste muutuste kokkuvõte

Järgnevalt tuuakse Läänemere piirkonna puhul välja mõned piirkondliku kliimamudeli (RCA3) abil loodud parameetrid. Läänemere piirkond katab kõiki ühtteistkümmet riiki. Parameetrid on kantud kaardile aastaaegade keskmiste ja anomaaliatena, kus ajavahemiku 2071–2100 keskmist võrreldakse ajavahemiku 1961–1990 keskmisega. Iga valitud parameetri kohta on kaardil esitatud kaks stsenaariumi (SRES A2 ja SRES B2).

Kliimamuutuse erinevaid olulisi külgi iseloomustavad parameetrid:

»  Temperatuur
» Sademed
»  Lumikate
» Tuul

Vt ka BalticClimate’i projekti sihtalade kliimamuutuse stsenaariumid

Kliimamuutuse stsenaariumide teksti ja joonised (inglise keeles) saab alla laadida PDF-failina paremal asetseva lingi „Seotud failid” alt.