Kliimamuutuse mõju inimtervisele Läänemere piirkonnas

Kogu maailmas põhjustab kliimamuutus nii otseselt kui ka kaudselt haigusi ja enneaegset surma. Prognooside kohaselt on otsene mõju seotud näiteks intensiivsemate ja sagedamate äärmuslike ilmastikunähtustega ning kaudne mõju vee-, õhu- ja toidukvaliteedi ning -hulga muutustega (IPCC 2007a). Praegu on kliimamuutuse mõju tervisele väike, kuid aja jooksul kasvab see eeldatavasti kõikides riikides ja piirkondades (ibid.). Kliimamuutusest tulenev negatiivne mõju tervisele on hinnanguliselt suurim väikese sissetulekuga arengumaades (ibid.). Kuigi enamik uuringuid käsitleb just selliseid riike, leiduvad mõned uuringud ka selle kohta, missugune on kliimamuutuse mõju seotus tervisega Euroopa piirkondades. Uuringutes käsitletakse õhukvaliteedi muutusi (Giorgi ja Meleux 2007), soojema õhutemperatuuri otsest mõju suremusele (Rootsi kliima- ja haavatavusuuringute komisjon 2007) ning mõju tööviljakusele (Kjellstrom jt 2009).

Tervisele avalduv mõju on kokku võetud tabelis 1. Kõigi alajaotiste ja uuringute kohta saab lisateavet, kui klõpsata tabeli allosas olevatele linkidele. Tabelis olevate andmete tõlgendamise kohta leiate nõuandeid paremal toodud näitest Rootsi kohta (inglise keeles).

Tabel 1. Kliimamuutuse mõju BalticClimate’i riikide põllumajandusele. Erinevatest uuringutest kindlaks tehtud mõjustsenaariumide üldprognooside kokkuvõte
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓↓ märgatav vähenemine; ↓ mõningane vähenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ~ väga ebamäärased tulemused; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents; ~↓ ebamäärased tulemused, vähenemistendents; ─ ei käsitletud analüüsis) 

Kliimamuutuse mõju:

SWE

FIN

EST

LAT

LIT

RU

GER

Maapinnalähedased lämmastikoksiidid
Maapinnalähedane osoon põhjas ↑, lõunas ↑↑   

Erinevate uuringute mõjustsenaariumide näiteid vaadake alljärgnevatest alajaotistest:

Õhukvaliteet (maapinnalähedased lämmastikoksiidid ja maapinnalähedane osoon)
  (Euroopa, v.a Skandinaavia)
Suremus (Rootsi)
Tööviljakus (kogu maailm)

 

Õhukvaliteet (Euroopa, v.a Skandinaavia)

Saasteainete olelusringi mõjutavad sellised keemilised ja meteoroloogilised tegurid nagu tuul, õhutemperatuur, sademed, päikesekiirgus. Seetõttu mõjutab kliimamuutus eeldatavasti õhukvaliteeti. Kliimamuutuse mõju tagajärjel muutunud õhukvaliteeti on uurinud Giorgi ja Meleux (2007). Praeguste (1961–1990) tingimuste ning heitestsenaariumeid käsitlevas eriaruandes (SRES) kirjeldatud tulevaste (2071–2100) heitestsenaariumide A2 ja B2 simuleerimiseks kasutati piirkondlikku kliimamudelit RegCM. CHIMERE on piirkondlik keemia- ja transpordimudel (CTM), mida kasutatakse maapinnalähedaste lämmastikoksiidide (NOx) (joonis 1) ja maapinnalähedase osooni prognoosimisel (joonis 2).

Prognooside kohaselt ei muutu maapinnalähedaste lämmastikoksiidide kontsentratsioon eriti Saksamaal, Lõuna-Rootsis, Lääne-Lätis ja Lääne-Leedus. Saksamaa on üks riikidest, mille mõnes piirkonnas prognoositakse kontsentratsiooni suurimat kasvu 1–2 ppb võrra. Läänemere piirkonna muudel maismaa-aladel peaks kontsentratsioon jääma tulevikus samaks mis võrdlusperioodil või kasvama 0–1 ppb võrra. Läänemere piirkonna maapinnalähedaste lämmastikoksiidide üldprognoos on toodud tabelis 2, mis põhineb Giorgi ja Meleux’ (2007) tulemuste tõlgendusel.

 Joonis 1. Suviste maapinnalähedaste lämmastikoksiidide (NOx) päeva keskmise kontsentratsiooni (ppb) muutus ajavahemiku 2071–2100 stsenaariumis A2 seoses praeguse ajavahemiku (1961–1990) simulatsioonidega. (Joonis ja artikkel on avaldatud väljaandes Comptes Rendus Geoscience, 2007, vol. 339, lk 721–733, Giorgi, F., Meleux, F. „Modelling the regional effects of climate change on air quality”, Copyright Elsevier.)

Tabel 2. Maapinnalähedaste lämmastikoksiidide üldprognoos
(↑ mõningane suurenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ─ ei käsitletud analüüsis) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑ 

Simulatsioonide järgi kasvab maapinnalähedane osoon eeldatavasti kogu Saksamaal. Suurim kasv leiab aset Saksamaa lõuna- ja eriti edelaosas (5–9 ppb) ning väikseim kasv põhjaosas (2–4 ppb). Lõuna-Rootsis, Ida-Lätis ja Ida-Leedus maapinnalähedane osoon prognooside kohaselt eriti ei muutu: kasv on umbes 0–1 ppb. Läänemere piirkonna maapinnalähedase osooni kohta üldprognoos on toodud tabelis 3, mis põhineb Giorgi ja Meleux’ (2007) tulemuste tõlgendusel.

 

 

Joonis 2. Suvise maapinnalähedase osooni päeva keskmise kontsentratsiooni (ppb) muutus ajavahemiku 2071–2100 stsenaariumis A2 seoses praeguse ajavahemiku (1961–1990) simulatsioonidega. (Joonis ja artikkel on avaldatud väljaandes Comptes Rendus Geoscience, 2007, vol. 339, lk 721–733, Giorgi, F., Meleux, F. „Modelling the regional effects of climate change on air quality”, Copyright Elsevier.)

Tabel 3. Maapinnalähedase osooni üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ─ ei käsitletud analüüsis) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus põhjas ↑, lõunas ~↑↑   

Tagasi: alajaotised

 

Suremus (Rootsi)

Rootsi kliima- ja haavatavusuuringute komisjon (2007) on esitanud tulemused selle kohta, millist mõju avaldab kliimamuutus suremusele. Uuringus peeti kliimamuutuseks üksnes kõrgemaid õhutemperatuure. Arvutuste aluseks oli Rocklövi ja Forsbergi (2007) uuritud õhutemperatuuri ja suremuse vaheline seos Stockholmi piirkonnas. Õhutemperatuuri ja suremuse vaheline seos on toodud tabelis 4 kooskõlas heitestsenaariumeid käsitlevas eriaruandes (SRES) kirjeldatud heitestsenaariumidega A2 ja B2. Eelduste kohaselt on kõrgemast õhutemperatuurist tingitud suremus Stockholmi piirkonnas 3,8–5,3% suurem kui ajavahemikul 1998–2003.

Tabel 4. Suvisest kõrgemast õhutemperatuurist tingitud suurem suremus Rootsi Stockholmi piirkonnas. 21. sajandi tulemused (heitestsenaariumeid käsitlevas eriaruandes (SRES) kirjeldatud heitestsenaariumide A2 ja B2 põhjal) võrreldes ajavahemikuga 1998–2003 (Rootsi kliima- ja haavatavusuuringute komisjoni (2007) tabeli 4.35 rekonstruktsioon)

Õhutemperatuuri tõus Suremuse kasv Suremuse kasv Stsenaarium A2 Stsenaariumid B2
Kraade Celsiuse järgi Arv %    
1 29 1,3 2025-2040 2025-2040
2 60 2,4 2060-2070 2080-2090
3 94 3,8 2090 2100
4 131 5,3 2100 -

Tagasi: alajaotised

 

Tööviljakus (kogu maailm)

Kliimamuutuse tagajärjel võidakse töö tõttu viibida kuumuse käes kauem, mis omakorda võib mõjutada tööviljakust ja tööjõukulusid, kui ei võeta hoiatavaid meetmeid Kjellstromi jt (2009) uuringust ilmnes, et tõenäoliselt väheneb tööviljakus kliimamuutuse tõttu paljudes maailmapiirkondades. Uuringus hinnati kahe kliimastsenaariumi mõju tööviljakusele, sealjuures kaasati kuumuse mõju käsitleva füsioloogiline tõendusmaterjal.

Soojuskoormuse mõõtmiseks kasutatakse märja termomeetri ümmarguse otsa temperatuuri (ingl wet bulb globe temperature, WBGT). Soojuskoormuse abil määratletakse sellise tavatööaja osakaal, mille kestel inimene on võimeline töötama ja hoidma oma kehatemperatuuri alla 38°C, eeldusel, et ülejäänud aeg on puhkuseks. Elanike töövõime muutuse väljaarvutamiseks tulevaste kliimastsenaariumide jaoks kasutati WBGT-indekseid koos erinevate maailmapiirkondade üldiste kliimaandmetega. Üldisteks kliimaandmeteks olid HadCM3 mudeli igapäevased andmed ajavahemikus 1960–2100 ning need põhinesid A2 ja B2 heitestsenaariumil. Eeldati, et tööviljakuse (majanduslik mõiste) muutus võrdub töövõime (füsioloogiline mõiste) muutusega.

Tulemuste põhjal ei muutu Läänemere piirkonnas tööviljakus kliimamuutuse tõttu üldse või teeb seda väga vähe. Kui kõrvutada võrdlusperioodiga, jääb Ida- ja Lääne-Euroopas kaotatud tööpäevade osakaal 2020ndatel, 2050ndatel ja 2080ndatel ning kahes kliimastsenaariumis vahemikku –0,5 kuni 0%. Seda saab võrrelda 11–27%-lise töövõime kaotusega, mida prognoositakse A2 kliimastsenaariumi kohaselt 2080ndatel Kagu-Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas.

Tagasi: alajaotised

 

Teave muudele sektoritele avalduva mõju kohta:

» Põllumajandus
» Energiamajandus
» Elamu- ja veemajandus
» Kogumajandus
» Metsandus
» Looduskeskkond