Poliitikakujundajad
Planeerijad
Ettevõtjad

Põllumajandus

Kliimamuutuse mõju Läänemere piirkonna põllumajandusele

Põllumajandussektori puhul uuritakse üldiselt seda, milliseid tagajärgi põhjustab kliimamuutus teraviljakultuuride ja karjamaasööda saagile. Kui parasvöötmes (nt Läänemere piirkonnas) tõuseb temperatuur 1–3 °C võrra ning samal ajal muutub sademetehulk ja CO2 sisaldus õhus, võib see avaldada üldkokkuvõttes mõningast soodsat mõju põllukultuuride saagile (IPCC 2007a). Käesolevas osas kirjeldatakse kliimamudeli koostamise tulemusi. Vaadeldakse, millist mõju võib kliimamuutus põllukultuuride saagile avaldada (Olesen jt 2007; Euroopa Keskkonnaagentuur 2008), aga ka seda, kuidas on muutunud nitraatide leostumine (Olesen jt 2007) ja millised on põllukultuuride kasvatamiseks sobivad alad (Fronzek ja Carter 2007; Olesen jt 2007).

Põllumajandusele avalduva mõju kohta on tehtud kokkuvõte tabelis 1. Kõigi alajaotiste ja uuringute kohta saab lisateavet, kui klõpsata tabeli allosas olevatele linkidele. Tabelis olevate andmete tõlgendamise kohta leiate nõuandeid paremal toodud näitest Rootsi kohta (inglise keeles).

Tabel 1. Kliimamuutuse mõju BalticClimate’i riikide põllumajandusele. Erinevatest uuringutest kindlaks tehtud mõjustsenaariumide üldprognooside kokkuvõte 
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓↓ märgatav vähenemine; ↓ mõningane vähenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ~ väga ebamäärased tulemused; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents; ~↓ ebamäärased tulemused, vähenemistendents; ─ ei käsitletud analüüsis)

Kliimamuutuse mõju:

SWE

FIN

EST

LAT

LIT

RU

GER

Sojaoa kasvatamiseks sobivad alad ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑
Maisi kasvatamiseks sobivad alad ~↑ ~↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑
Talinisu saagikus ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑
Nitraatide leostumine talinisupõldudest ~↓ ~ ~↓ ~↓ ~↓ ~↓ ~↑
Põllukultuuride saagikus ↑↑ ↑↑ ~↑ ↑↑

Erinevate uuringute mõjustsenaariumide näiteid vaadake alljärgnevatest alajaotistest:

Sojaoa kasvatamiseks sobivad alad (Euroopa)
Maisi kasvatamiseks sobivad alad (Euroopa)
Talinisu saagikus ja nitraatide leostumine talinisupõldudelt (Euroopa)
Põllukultuuride saagikus (Euroopa)

Sojaoa kasvatamiseks sobivad alad (Euroopa)

Fronzek ja Carter (2007) on erinevate mudelite ja heitestsenaariumide põhjal uurinud, millised Euroopa alad sobivad mõne kliimastsenaariumi puhul tulevikus sojaoa kasvatamiseks. Aastateks 2071–2100 koostatud tuleviku kliimastsenaariumides näitab Euroopat puudutav tulemus sojaoa kasvatamisala muutust (joonis 1). Läänemere piirkonnas on sojaoa jaoks sobivad tulevased eeldatavad alad eri mudelite ja heitestsenaariumide põhjal erinevad. A2 heitestsenaariumil põhineva piirkondliku tsirkulatsioonimudeli (regional circulation model, RCM) tulemustest ilmnes, et sojaoa kasvatamisalad hakkavad Kesk-Euroopas, sh suures osas Saksamaast laienema. Ent ebamäärased tulemused (suurim võimalik laienemine) hõlmavad Lõuna-Rootsit ja Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ning osa Venemaast ja Saksamaast. Ebamäärasus suureneb, kui kasutada kliimastsenaariumidel põhinevat üldtsirkulatsiooni mudelit (general circulation model, GCM). Fronzeki ja Carteri (2007) tulemuste tõlgendamisel saadud üldprognoos sojaoa kasvatamiseks sobivate alade kohta Läänemere piirkonnas on toodud tabelis 2.



Joonis 1. Prognoositavad sojaoa (sort „Kingsoy”) kasvatamiseks sobivad alad tulevikus (2071–2100) ja võrdlusperioodil (1961–1990 jälgitud temperatuuride põhjal). Rohelised alad on võrdlusperioodil sobivad alad, punane kujutab tavaliselt kõikide stsenaariumide korral laienemist ning sinine vastava rühma stsenaariumide väikseima ja suurima laienemisega hõlmatud ebamääraseid tulemusi. Hallid alad on kõikides stsenaariumides ebasobivad. (Joonis 2, Fronzek jt (2007)) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tabel 2. Sojaoa kasvatamiseks sobivate alade üldprognoos
(↑ mõningane suurenemine; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents)


SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ↑ 

Tagasi: alajaotised

 

Maisi kasvatamiseks sobivad alad (Euroopa)

Olesen jt (2007) on analüüsinud teramaisi kasvatamiseks sobivaid alasid kliimastsenaariumide lihtsate näitajate abil. Et hinnata, milline temperatuur on edukaks kasvatamiseks sobiv, kasutati efektiivse temperatuuri summat¹. Sobivuse väljaarvutamisel tugineti mudeldatud kliimaandmetele (ajavahemikus 2071–2100, võrrelduna ajavahemikuga 1961–1990). Need saadi A2 heitestsenaariumi puhul mudeli HadAM3H põhjal loodud seitsme piirkondliku tsirkulatsioonimudeli stsenaariumidest ning iga A1FI, A2, B1 ja B2 heitestsenaariumi puhul kuuel üldtsirkulatsiooni mudelil põhinevast 24 kliimastsenaariumist.

A2 kliimaandmete arvutustel põhinevate piirkondlike tsirkulatsioonimudelite kohaselt laienevad maisi kasvatamiseks sobivad alad Soome ja Rootsi lõunaosadesse, Eestisse, Lätti, Leetu, Venemaa Läänemere-äärsesse osa ning Saksamaa osadesse, mis ei ole võrdlusperioodi järgi maisi kasvatamiseks sobivad. Arvutuste tulemusena oli sobivuse ebamäärasus stsenaariumidel A1FI, A2, B1 ja B2 põhineva üldtsirkulatsiooni mudeli puhul suurem kui heitestsenaariumeid käsitlevas eriaruandes (SRES) kirjeldatud heitestsenaariumil A2 põhineva piirkondliku tsirkulatsioonimudeli puhul (joonis 2). Üldprognoos teramaisi kasvatamiseks sobivate alade kohta Läänemere piirkonnas on toodud tabelis 3, mis põhineb Oleseni jt (2007) tulemuste tõlgendusel.

Joonis 2. Mudeli kohaselt teramaisi kasvatamiseks sobivad alad praegustes (1961–1990) ja tulevastes (2071–2100) ilmastikuoludes: a) heitestsenaariumi A2 puhul mudeli HadAM3H alusel loodud seitsmel piirkondlikul tsirkulatsioonimudelil põhinevas stsenaariumis ja b) heitestsenaariumide A1FI, A2, B1 ja B2 puhul kuuel üldtsirkulatsiooni mudelil põhinevas 24 kliimastsenaariumis. Hallid alad on kõikides stsenaariumides ebasobivad. (Joonis 4, Olesen jt (2007)) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tabel 3. Üldprognoos maisi kasvatamiseks sobivate alade kohta
(↑↑ märgatav suurenemine; ~↑ mõningane suurenemine; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents)


SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ~↑ ~↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑ 

Tagasi: alajaotised

 

Talinisu saagikus ja nitraatide leostumine talinisupõldudelt (Euroopa)

DAISY mudel on dünaamiline mulla, taime ja atmosfääri mudel. Seda kasutasid Olesen jt (2007) selleks, et hinnata vihmatoitelise talinisu monokultuuri saagikust, mis on saadud kliimamuutuse tingimustes põhku lisamata. Uuritud piirkonna kõikide kliima ja mulla kombinatsioonide puhul tehti kindlaks lämmastikväetise optimaalne sisaldus lämmastikuühenditest põhjustatud reaktsiooni simuleerimise teel. Seejärel koostati talinisupõldudelt nitraatide leostumise ja talinisu saagikuse kohta mitmene lineaarse regressiooni mudel, milles võeti arvesse lämmastikuühendite optimaalset sisaldust pinnases ja kliimategureid. Mõjumudelite koostamise aluseks olid üheksa piirkondlikku kliimamudelit koos HadAM3H stsenaariumi A2 rajatingimustega võrdlusperioodi (1961–1990) ja tuleviku kohta (2071–2100).

Ajavahemikku 2071–2100 hõlmavate tulemuste põhjal hakkab Läänemere piirkonnas talinisu saak suurenema (joonis 3). Uurimuses käsitleti siiski üksnes Rootsi ja Soome lõunapiirkondi, sest põhjapiirkondi peeti talinisu kasvatamiseks ebasobivateks. Nitraatide leostumise kohta tulevikus on ebamäärasemad andmed. Prognoosidest ilmneb, et leostumine Läänemere piirkonnas väheneb; ent rannajoonte puhul on tulemused ebamäärased. Läänemere piirkonna talinisu saagi ja nitraatide leostumise üldprognoos on toodud tabelites 4 ja 5, mis põhinevad Oleseni jt (2007) tulemuste tõlgendusel.

 

 
Joonis 3. Hinnanguline talinisusaak (a, b) ja nitraatide leostumine talinisupõldudelt lämmastikuühendite optimaalse sisalduse juures (c, d) võrdlusperioodil 1961–1990 (a, c) ning HadAM3H A2 kui rajatingimuste põhjal loodud üheksa piirkondliku tsirkulatsioonimudeli muutused (b, d). Halle alasid peetakse talinisule ebasobivaiks. (Joonis 5, Olesen jt (2007)) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tabel 4. Talinisu saagikuse üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine)


SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ 


Tabel 5. Talinisu põhjustatud nitraatide leostumise üldprognoos

(~ väga ebamäärased tulemused; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents; ~↓ ebamäärased tulemused, vähenemistendents)


SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ~↓ ~ ~↓ ~↓ ~↓ ~↓ ~↑

Tagasi: alajaotised

 

Põllukultuuride saagikus (Euroopa)

Projekti PESETA (PESETA 2007) raames hinnati põllukultuuride tulevikusaaki Euroopas. Et mõõta kliimamuutuse füüsilist mõju põllumajandusele, kasutati uuringus kahe kliimastsenaariumi põhjal agrotehnoloogiliste andmete ülekandesüsteemi (ingl Decision Support System for Agrotechnology Transfer, DSSAT). Nii HadCM3/HIRHAMi kui ka ECHAM4/RCA3 arvutused põhinevad suure heite stsenaariumil A2. DSSAT koosneb põllukultuuride mehaanilistest mudelitest. Need mudelid simuleerivad fenoloogilist arengut, mida mõjutavad keskkonna- ja viljelemistegurid: muld, kliima, põllukultuuri sort, kasvatamistingimused, lämmastikväetiste kasutamine ja niisutamine (PESETA 2007).

Läänemere piirkonna põllukultuuride saagikuse prognoositavad muutused erinevad veidi sõltuvalt kliimastsenaariumist (joonis 4). Üldkokkuvõttes viidatakse prognoosides põllukultuuride saagikuse suurenemisele Läänemere piirkonnas 2080ndatel võrreldes ajavahemikuga 1961–1990. Eelduste kohaselt suureneb saagikus kõige rohkem Rootsis ja Soomes, kus see kerkib 15-30%. Eestis, Lätis ja Leedus kasvab saak hinnanguliselt 0-30%, kuid see näitaja on piirkonniti ja kliimamudelite kaupa erinev. On vaid üks erand – ECHAM4/RCA3 A2 kliimastsenaariumi põhjal kahaneb põllukultuuride saagikus Leedu lõunapiirkonnas prognooside kohaselt 0-5%. Simulatsioonide järgi väheneb põllukultuuride saagikus Läänemere piirkonnas kõige rohkem Saksamaal: tulemused varieeruvad alates vähenemisest 30% võrra kuni suurenemiseni 5% võrra. Läänemere piirkonna üldprognoos on toodud tabelis 6, mis põhineb Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruandes avaldatud projekti PESETA tulemuste tõlgendustel.

Joonis 4. Kahel mudelil põhinevad põllukultuuride saagikuse prognoositud muutused 2080ndatel võrreldes võrdlusperioodiga 1961–1990 (Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruande kaart 7.4) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tabel 6. Põllukultuuride saagikuse üldprognoos
↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓ mõningane vähenemine; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents)


SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑↑ ↑↑ ~↑ ↑↑ ↓ 

Tagasi: alajaotised

 

Teave muudele sektoritele avalduva mõju kohta:

» Energiamajandus
» Elamu- ja veemajandus
» Kogumajandus
» Metsandus
» Tervis
» Looduskeskkond


¹  Efektiivse temperatuuri summa – kogu aasta kohta kogunenud kraadööpäevad, mil ööpäevane keskmine temperatuur ületas 10 °C (Olesen jt 2007)

Põllumajandus