Kliimamuutuse mõju Läänemere piirkonna looduskeskkonale

Varem on looduskeskkonna ökosüsteemid olnud võimelised kliimamuutusega kohanema. Siiski pole loodus kunagi varem kogenud nii suurt inimmõju kui praegu (IPCC 2007a). 21. sajandil võivad kliimamuutuse ja muude üleilmsete muutuste põhjustega seotud häired olla suuremad kui ökosüsteemide võime loomulikul teel kohaneda (ibid.).

Siinses osas on pööratud tähelepanu mõnele olulisele mõjule, mida kliimamuutus looduskeskkonnale avaldab. Prognooside kohaselt hakkab näiteks Euroopa elurikkus mõne liigi kadumise, kuid ka uute liikide lisandumise tõttu muutuma (Euroopa Keskkonnaagentuur 2008). Kliimamuutuse tõttu muutuvad eeldatavasti ka Läänemere piirkonna esmane netotoodang ja mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Esmane netotoodang peaks kasvama üldiselt kogu piirkonnas (Fronzek ja Carter 2007), kuid mulla orgaanilise süsiniku sisalduse muutus põllu- ja heinamaal on mitmekesisem (Smith jt 2005). Selles osas juhitakse tähelepanu ka sellele, millist otsest mõju avaldab kliimamuutus pinnase vajumisele Rootsi tulevikuohtude hinnangute põhjal (Fallsvik jt 2007).

Looduskeskkonnale avalduv mõju on kokku võetud tabelis 1. Kõigi alajaotiste ja uuringute kohta saab lisateavet, kui klõpsata tabeli allosas olevatele linkidele. Tabelis olevate andmete tõlgendamise kohta leiate nõuandeid paremal toodud näitest Rootsi kohta (inglise keeles).

Tabel 1. Kliimamuutuse mõju BalticClimate’i riikide põllumajandusele. Erinevatest uuringutest kindlaks tehtud mõjustsenaariumide üldprognooside kokkuvõte
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓↓ märgatav vähenemine; ↓ mõningane vähenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ~ väga ebamäärased tulemused; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents; ~↓ ebamäärased tulemused, vähenemistendents; ─ ei käsitletud analüüsis) 

Kliimamuutuse mõju:

SWE

FIN

EST

LAT

LIT

RU

GER

Uute taimeliikide lisandumine ↑↑ ↑↑ ↑↑
Taimeliikide kadumine ↑↑
Erosioon ↑ ja ↓
Kuristike tekkimine ↑ ja ↓
Maalihe
Mudavool ↑ ja ↓
Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus põllumaadel põhjas ↓↓, lõunas ↑    põhjas ↓↓, lõunas ↑ ↑↑
Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus heinamaadel ↑↑ läänes ↑↑, idas ↓ ↑↑ 

Erinevate uuringute mõjustsenaariumide näiteid vaadake alljärgnevatest alajaotistest:

Taimede bioloogiline mitmekesisus (uute liikide ilmumine ja liikide kadumine)(Euroopa)
Roomajate ja kahepaiksete levik (Euroopa)
Muld ja maapind (erosiooni, kuristike tekkimise, maalihke ja mudavoolu oht) (Rootsi)
Orgaaniline süsinik (Euroopa, v.a Balti riigid)

 

Taimede bioloogiline mitmekesisus (Euroopa)

Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruandes, mis põhines Bakkenesi jt (2006) uuringul, käsitleti taimeliikide arvu prognoositavat muutust. Bakkenes jt (2006) kasutasid elurikkuse hindamisel looduskapitali indeksile sarnaseid näitajaid. Looduskapitali indeksi näitajad kajastavad liikide leviku suundumusi. Analüüsimisel kasutati üldise keskkonna hindamise tervikmudelit (IMAGE). IMAGE’i mudelit kasutati koos EUROMOVE’i mudeliga, mis on Euroopa taimestiku ökoloogiline mudel. Mõju mudeldamisel võeti aluseks HadCM2 kliimastsenaarium A2.

Prognooside kohaselt muutub taimestiku elurikkus kliimamuutuse tõttu kahel moel: taimeliikide kadumise ja lisandumise kaudu. Kõikides Läänemere piirkonna riikides peale Saksamaa, on ülejäänud Euroopaga võrreldes üldiselt vähe selliseid taimeliike, mis prognooside kohaselt kaovad (joonis 1). Mõnel Läänemere piirkonna alal ei kao eeldatavasti ühtegi liiki, teistel aladel prognoositakse 1–50 liigi kadumist. Arvatakse, et Saksamaal kaob veel rohkem taimeliike – olenevalt asukohast 1 kuni > 200 liiki.

Rootsis ja Soomes on lisanduvate taimeliikide arv suur võrreldes paljude teiste Euroopa piirkondadega; see jääb olenevalt asukohast vahemikku 1–200. Teistes Läänemere piirkonna riikides lisandub simulatsiooni järgi samuti olenevalt asukohast 1–150 uut taimeliiki. Läänemere piirkonnas on eeldatavate uute taimeliikide varieeruvus väga suur, ehkki kõige levinumad on alad, kus simulatsioon eeldab 1–25 uue liigi lisandumist. Läänemere piirkonna taimestiku elurikkuse üldprognoos on toodud tabelites 2 ja 3, mis põhinevad Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) tulemuste tõlgendusel.

Joonis 1. HadCM2 kliimastsenaariumi A2 põhjal taimeliikide arvukuse prognoositavad muutused 2050. aastal, kõrvutatuna võrdlusaastaga 2000 (Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruandes toodud kaart 5.30 Bakkenesi jt 2006 järgi) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tabel 2. Uute taimeliikide lisandumise üldprognoos Läänemere piirkonnas
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ─ ei käsitletud analüüsis)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑↑ ↑↑ ↑↑ 

 
Tabel 3. Taimeliikide kadumise üldprognoos Läänemere piirkonnas
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ─ ei käsitletud analüüsis) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑↑ 

Tagasi: alajaotised

 

Roomajate ja kahepaiksete levik (Euroopa)

Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruanne hõlmab Euroopa roomajatele ja kahepaiksetele avalduva kliimamuutuse mõju mudelist saadud tulemusi, mis põhinevad Araújo jt (2006) andmetel. Araújo jt (2006) on liikide tulevase leviku mudeli koostamisel võtnud aluseks neli meetodit: üldistatud lineaarsed mudelid (GLM), üldistatud aditiivsed mudelid (GAM), klassifikatsioonipuu analüüs (CTA) ja otsesuunatud tehisnärvivõrgud (ANN). Joonisel 2 toodud prognoosid põhinevad HadCM3 heitestsenaariumeid käsitlevas eriaruandes (SRES) kirjeldatud heitestsenaariumil A2.

Joonisel 2 on toodud liikide praegune arvukus ja püsivate liikide osakaal 2050. aastal. Üldhinnangu kohaselt on Läänemere piirkonnas 2050. aastal püsivaid liike 80–100%. Ent mõnes Rootsi ja Soome põhjapiirkonnas on prognooside kohaselt püsivaid liike 60–80%.

Joonis 2. Kliimamuutuse prognoositav mõju roomajate ja kahepaiksete levikule 2050. aastal võrreldes praeguse olukorraga (Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruandes toodud kaart 5.31, allikas: Bakkenes, 2007, Araújo jt 2006 järgi) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tagasi: alajaotised

 

Muld ja maapind (Rootsi)

Fallsvik jt (2007) on uurinud erosiooni, kuristike tekkimise, maalihete ja mudavoolude prognoose Rootsis ajavahemikus 2071–2100 võrreldes aastatega 1961–1990 (ECHAM4 A2 heitestsenaariumil põhinev RCA0/RCA3). Vooluhulga arvutamisel kasutati HBV mudelit. Analüüsiti üksnes piirkondi, mis on haavatavad erosiooni, kuristike tekkimise, maalihete ja mudavoolude tõttu. Erosiooni, kuristike tekkimise, maalihete ja mudavoolude ohu üldprognoos Rootsis on toodud tabelites 4, 5, 6 ja 7, mis põhinevad Fallsviki jt (2007) tulemuste tõlgendusel.

Erosioonioht muutub paljudes analüüsitud piirkondades. Suuremat erosiooniohtu eeldatakse simulatsiooni järgi edelarannikul ja kirderanniku teatud osades. Mõnes Ida-Rootsi piirkonnas prognoositakse erosiooniohu vähenemist.

Tabel 4. Erosioonile kalduvuse üldprognoos
(↑ mõningane suurenemine; ↓ mõningane vähenemine; ─ ei käsitletud analüüsis)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑ ja ↓ ─ 


Kuristike tekkimise hinnanguline muutus oli sarnane erosiooni näitajatele, s.t prognooside kohaselt on edela- ja kirderannikul kuristike tekkimise oht suurem.

Tabel 5. Kuristike tekkimise üldprognoos
(↑ mõningane suurenemine; ↓ mõningane vähenemine; ─ ei käsitletud analüüsis)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑ ja ↓ ─ 


Prognooside kohaselt kasvab maalihke oht peaaegu kõikides analüüsitud piirkondades, v.a üksikutes Ida-Rootsi piirkondades, kus prognoositakse ohu vähenemist või muutumatu olukorra püsimist
.

Tabel 6. Maalihke ohu üldprognoos
(↑ mõningane suurenemine; ─ ei käsitletud analüüsis)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ─ 


Prognooside kohaselt kasvab mudavoolude oht Rootsi loodeosas; suuremat mudavoolu ohtu nähakse enam kui pooles analüüsitud piirkonnast.

 Tabel 7. Mudavoolu ohu üldprognoos
(↑ mõningane suurenemine; ↓ mõningane vähenemine; ─ ei käsitletud analüüsis)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑ja ↓ ─ 

Tagasi: alajaotised

 

Orgaaniline süsinik (Euroopa, v.a Balti riigid)

Smith jt (2005) hindasid HadCM3 A2 kliimastsenaariumi põhjal, kuidas muutub tulevikus mulla orgaanilise süsiniku (SOC) sisaldus põllu- ja heinamaadel. Selleks kasutati protsessipõhist SOC erimudelit ning mulda, kliimamuutust, maakasutuse muutust ja tehnoloogia muutust käsitlevate stsenaariumide moodsaid andmebaase. Rothamstedi mudelit kasutati mulla süsiniku sisalduse väljaarvutamiseks Euroopa rastril kliimamuutuse andmete põhjal, mis saadi heitestsenaariumeid käsitlevast eriaruandest (SRES) pärit nelja heitestsenaariumi kasutavast neljast üleilmsest üldtsirkulatsioonimudelist. Esmase netotoodangu arvutamiseks kasutati Lundi-Potsdami-Jena mudelit. Maakasutuse muutust tõlgendati SRESi stsenaariumi A2 põhjal.

Selles uuringus vaadeldi teiste Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide seas Rootsit, Soomet ja Saksamaad. Tulemusest ilmnes, et Rootsi ja Soome põllumaadel prognoositakse mulla orgaanilise süsiniku sisalduse mitmekesist muutust kogu piirkonnas (joonis 3). Eeldatavasti väheneb sisaldus kõige rohkem põhjapoolsetel aladel, kus mõnes piirkonnas on 10–15 tonni vähem süsinikku hektari kohta. Rootsi ja Soome lõunaosades kasvab mulla orgaanilise süsiniku sisaldus hinnanguliselt umbes 10 tonni hektari kohta. Saksamaa põllumaadel on mulla orgaanilise süsiniku sisaldus hinnangute järgi peaaegu kõikides piirkondades kasvanud, kuigi ühes väga väikeses osas idapoolsest piirkonnast mulla orgaanilise süsiniku sisaldus väheneb. Saksamaal varieeruvad muutused olenevalt asukohast, jäädes vahemikku –2 kuni > 20 tonni süsinikku hektari kohta. Läänemere piirkonna mulla orgaanilise süsiniku sisalduse üldprognoos on toodud tabelites 8 ja 9, mis põhinevad Smith jt (2005) tulemuste tõlgendusel.

Joonis 3. Põllumaade mulla orgaanilise süsiniku keskmise sisalduse erinevus 2080. aastal võrreldes 1990. aastaga ning kliimamuutuse, esmase netotoodangu ja tehnoloogia mõjud (Smithi jt (2005) joonis 7c)

Tabel 8. Põllumaade mulla orgaanilise süsiniku sisalduse üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓↓ märgatav vähenemine; ─ ei käsitletud analüüsis)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus põhjas ↓↓, lõunas ~↑  põhjas ↓↓, lõunas ~↑  ↑↑ 


Heinamaade mulla orgaanilise süsiniku sisalduse hinnanguline muutus näitab, et kõikides Rootsi, Soome ja Saksamaa analüüsitud piirkondades peale Ida-Soome on mulla orgaanilise süsiniku sisaldus tulevikus suurem (joonis 4).

Joonis 4. Heinamaade mulla orgaanilise süsiniku sisalduse erinevus 2080. aastal võrreldes 1990. aastaga ning kliimamuutuse, esmase netotoodangu ja tehnoloogia mõjud (Smithi jt (2005) joonis 7d)

Tabel 9. Heinamaade mulla orgaanilise süsiniku sisalduse üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ↓ mõningane vähenemine; ─ ei käsitletud analüüsis) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑↑ läänes ↑↑, idas ↓ ↑↑ 

Tagasi: alajaotised

 

Teave muudele sektoritele avalduva mõju kohta:

» Põllumajandus
» Energiamajandus
» Elamu- ja veemajandus
» Kogumajandus
» Metsandus
» Tervis