Kliimamuutuse mõju Läänemere piirkonna kogumajandusele

Võimalust prognoosida tööstusharude, asulate ja kogukondade tulevikuväljavaateid kliimamuutuse seisukohalt piirab ebamäärasus, mis kaasneb näiteks sotsiaal-majandusliku arengu, tehnoloogiliste ja institutsiooniliste muutuste suundumuste ennustamisega (IPCC 2007a). Seni on uurimustes keskendutud pigem haavatavusele mõju suhtes ning kliimamuutuse mõju prognoosidest on püütud hoiduda (ibid.). Samuti on üsna vähe uuringuid selle kohta, millist mõju avaldab kliimamuutus majandusele (Wei ja Aaheim 2010). Põhjuseks on jällegi kliimamuutuse tagajärgede ebamäärasus, kuid ka teadmatus, majandusliku mõju hindamise raskused ning sobivate vahendite loomise aeganõudvus (ibid.). Selles ülevaates kasutati sisemajanduse kogutoodangut (SKT), rahvamajanduse kogutoodangut (RKT), maailmamajandust ja turismi käsitlevaid uuringuid (van der Linden ja Mitchell 2009; Rootsi kliima- ja haavatavusuuringute komisjon 2007; Wei ja Aaheim 2010; Euroopa Keskkonnaagentuur 2008).

Kogumajandusele avalduvate mõjude kokkuvõte on toodud tabelis 1. Kõigi alajaotiste ja uuringute kohta saab lisateavet, kui klõpsata tabeli allosas olevatele linkidele. Tabelis olevate andmete tõlgendamise kohta leiate nõuandeid paremal toodud näitest Rootsi kohta (inglise keeles).

Tabel 1. Kliimamuutuse mõju BalticClimate’i riikide põllumajandusele. Erinevatest uuringutest kindlaks tehtud mõjustsenaariumide üldprognooside kokkuvõte
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓↓ märgatav vähenemine; ↓ mõningane vähenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ~ väga ebamäärased tulemused; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents; ~↓ ebamäärased tulemused, vähenemistendents; ─ ei käsitletud analüüsis) 

Kliimamuutuse mõju:

SWE

FIN

EST

LAT

LIT

RU

GER

Rahvamajanduse kogutoodang (RKT)
Suveturism ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑  

Erinevate uuringute mõjustsenaariumide näiteid vaadake alljärgnevatest alajaotistest:

Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) (Rootsi)
Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) muutused (kogu maailm)
Maailmamajandus sektorite kaupa
Turism (Euroopa)

 

Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) (Rootsi)

Keskkonnaalane keskpikk majandusmudel EMEC on Rootsi majanduse üldise tasakaalu mudel, mida kasutati RKT muutuste simuleerimiseks Rootsis (Östblom jt 2007). Keskkond ja majandus mõjutavad mudelis üksteist ning sel viisil on võimalik analüüsida erinevate keskkonnapoliitikameetmete majanduslikke tagajärgi. Heitestsenaariumeid käsitlevast eriaruandest (SRES) pärinevatel vähendatud stsenaariumidel ja Rootsi majandusuuringute instituudi andmetel põhinevates majandusstsenaariumides näitlikustatakse RKT muutusi Rootsis aastani 2025 (joonis 1).

 

Prognooside kohaselt suureneb RKT kuni aastani 2025 kõikides heitestsenaariumides. Kuni aastani 2025 ei ole erinevate heitestsenaariumide vahel märgata ühtegi olulist erinevust. Ent pärast 2050. aastat on RKT eri heitestsenaariumides üsna erinev (Rootsi kliima- ja haavatavusuuringute komisjon 2007). Rootsi RKT muutuste üldprognoos on toodud tabelis 2, mis põhineb Rootsi kliima- ja haavatavusuuringute komisjoni (2007) aruande tulemuste tõlgendusel.

 

Joonis 1. Prognoositav RKT Rootsis aastani 2025 heitestsenaariumeid käsitlevast eriaruandest (SRES) pärit heitestsenaariumide kohaselt (Rootsi kliima- ja haavatavusuuringute komisjoni (2007) joonis 4.56 ,, mis põhineb CIESINi (2002) andmetel ja Östblomi (2007)) arvutustel  

Tabel 2. Kliimamuutusega seotud RKT üldprognoos
(↑ mõningane suurenemine; ─ ei käsitletud analüüsis)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ─ 

Tagasi: alajaotised

 

Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) muutused (kogu maailm)

Seoses projektiga ENSEMBLES (2009) on uuritud mitmeid sotsiaal-majanduslikke reaktsioone kliimakatastroofidele. Sealjuures rakendati kaudsete või kõrgema järgu kulude arvestamise meetodit. See meetod mudeldab majandussüsteemidele avalduva kliimamuutuse mõju ning seejärel vallandunud sotsiaal-majanduslikud reaktsioonid. Meetod selgitab tootmistegurite, kaupade ja teenuste vahetamise kaudu toimivaid maailmamajanduse turusuhteid, mis reageerivad temperatuuri tõusust tingitud kliimakatastroofide tagajärjel muutunud suhtelistele hindadele. Analüüsides kasutati rekursiivset dünaamilise tasakaalu mudelit ICES (perioodidevaheline arvutuslik tasakaalusüsteem).

Kliimakatastroofide väljaarvutamisel võeti eelduseks temperatuuri tõus 1,2 °C võrra 2050. aastaks võrreldes 2001. aastaga (kooskõlas heitestsenaariumeid käsitlevas eriaruandes (SRES) kirjeldatud heitestsenaariumiga A2). Kliimakatastroofideni jõuti olemasoleva materjali ekstrapoleerimise ja metaanalüüsi abil, lisades andmeid temperatuuri muutust ja füüsikalist mõju seostavatesse vähendatud moodulitesse (van der Linden ja Mitchell 2009, lk 132). Tulemus hõlmas kogu maakera, kus Läänemere piirkonna seisukohalt pakkusid huvi Ida-Euroopa ja endine Nõukogude Liit (EEFSU) ja Lääne-Euroopa (EL) (tabel 3).

Tabel 3. Kliimamuutuse mõju, keskkonnamõju liidesmoodulite arvutused (van der Lindeni ja Mitchelli (2009) tabel 10.1)

Kliimakatastroofid 1,2 ºC temperatuuri tõusu puhul (2050)
Protsentuaalne muutus võrreldes 2001. aastaga

Piirkond Tervis Põllumajandus (maa tootlikkus) Merevee taseme tõus
  Tööviljakus Riiklikud kulutused Erasektori kulutused Nisu Riis Teravilja-kultuurid Maa kaotus
USA -0.002 -0.196 -0.022 1.650 1.277 -2.190 0.026
Lääne-Euroopa 0.082 -0.390 -0.015 0.951 1.858 -1.577 0.015
Ida-Euroopa ja endine Nõukogude Liit 0.104 -0.417 -0.009 5.027 2.784 -1.258 0.008
Jaapan 0.085 0.043 0.001 0.298 0.996 -2.297 0.073
Ülejäänud I lisas nimetatud riigid 0.097 -0.264 -0.013 10.909 7.938 4.694 0.003
Energiat eksportivad riigid -0.243 1.307 0.080 4.351 3.525 0.726 0.067
Hiina ja India 0.025 -0.078 -0.001 5.227 3.802 0.692 0.040
Ülejäänud maailm -0.190 1.019 0.094 -1.239 -1.451 -4.197 0.104

Kliimakatastroofid 1,2 ºC temperatuuri tõusu puhul (2050) (järg)
Protsentuaalne muutus  võrreldes 2001. aastaga

Piirkond

Turism

Energianõudlus

 

Turuteenuste nõudlus

Tulude ülekanded*

Kivisüsi

Maagaas

Naftasaadused

Elekter

USA -0.82 -68,327.92 104.85 -34.39 -3.15 -2.52
Lääne-Euroopa 1.08 72,024.59 71.17 -17.78 -18.98 -9.08
Ida-Euroopa ja endine Nõukogude Liit -2.34 -11,578.35 98.26 -32.81 -3.03 -0.56
Jaapan 7.87 281,252.04 99.25 -31.95 -2.71 0.06
Ülejäänud I lisas nimetatud riigid 0.95 11,314.12 14.43 -23.18 -9.68 -10.96
Energiat eksportivad riigid -5.11 -142,800.34 1.28 0.00 -2.03 6.35
Hiina ja India -1.27 -6,394.80 64.55 -23.20 -2.06 5.98
Ülejäänud maailm -5.13 -135,489.36 50.13 0.00 -2.55 64.69

* 2001. a miljonit USA dollarit


Tabelis 3 nimetatud kliimakatastroofide majanduslikud tagajärjed on toodud joonisel 2. SKT-le avalduva mõju poolest liigub Ida-Euroopa keskmiselt samas suunas mis maailm; SKT on kuni 2030ndateni stabiilne ning väheneb pärast seda 2050ndatel umbes –0,2%. Prognooside kohaselt ei avalda kliimamuutus kuni 2050. aastani SKT-le Lääne-Euroopas erilist mõju. 

Joonis 2. Simuleeritud makropiirkondlik SKT muutus kliimamuutuse mõjul. USA – Ameerika Ühendriigid; EL – Lääne-Euroopa; EEFSU – Ida-Euroopa ja endine Nõukogude Liit; JPN – Jaapan; RoA1 – ülejäänud I lisas nimetatud riigid; EEx – energiat eksportivad riigid; CHIND – Hiina ja India; RoW – ülejäänud maailm  (van der Lindeni ja Mitchelli (2009) joonis 10.3) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tagasi: alajaotised

 

Maailmamajandus sektorite kaupa

Wei ja Aaheim (2010) on uurinud, kuidas mõjutab kliimamuutus maailmamajandust. Nende eesmärk oli hinnata E1 kliimastsenaariumi majanduslikku mõju maailmamajandusele. E1 kliimastsenaarium vastab +2 °C temperatuuri tõusule 2100. aastaks ning see töötati välja projekti ENSEMBLES (2009) jaoks. Selles uuringus kasutati üldise tasakaalu mudelit GRACE. Selle mudeliga selgitati kliimamuutuse mõju konkreetsetele valdkondadele, nt põllumajandus- ja metsandussektoris maa tootlikkusele, kalandussektoris ookeanide tootlikkusele või kütteenergia nõudlusele. GRACE hõlmab kaheksat piirkonda, sealhulgas Euroopat, ja 11 sektorit.

Et koostada majandusele avalduva kliimamuutuse mõju kohta GRACE’i mudel, võeti aluseks üheksa mõjunäitajat. Sellele vastupidiselt koondavad tervikmudelid kõik mõjud ühte prognoosi ja neid kajastab vaid üks kahjumaksumuse näitaja.

Üheksa mõjunäitaja kalibreerimisel võeti aluseks kogutud uuringuandmete tõlgendused.
Võrdlusstsenaariumi koostamisel tugineti stsenaariumil E1 põhinevale 10 üldtsirkulatsiooni mudeli keskmisele, kliimamõju arvesse ei võetud.

Seejärel rakendati järjest üheksat mõjunäitajat, mille tulemusena koostati mõjustsenaariumid.
Wei ja Aaheim (2010) rõhutasid, et nende aruande tulemus näitab, kuidas mõjutaks majandust see, kui otsest mõju kirjeldataks pigem üheksa mõjunäitajana kui kliimamuutuse tegeliku mõjuna.
Joonisel 3 on toodud mõju- ja võrdlusstsenaariumi hindade muutus sektorite ja piirkondade kaupa ajavahemikus 2010–2100 kogu Euroopas ja Venemaal. Siit ei saa teha Läänemere piirkonna kohta ühtegi konkreetset järeldust, sest tegu oli makropiirkondliku mudeliga.


Joonis 3. Hinnamuutused (%) võrdlus- ja mõjustsenaariumide vahel ajavahemikus 2010–2100
(Wei ja Aaheimi (2010) joonis 4) (suurendamiseks klõpsa joonisel)

Tagasi: alajaotised

 

Turism (Euroopa)

Projekti PESETA (2007) raames uuriti kliimamuutuse mõju Euroopa suveturismile. Euroopa kliima sobivust suveturismiks hinnati turismikliima indeksi (ingl Tourism Climate Index, TCI) abil. TCIs on arvesse võetud õhutemperatuuri, õhuniiskust, päikesepaistet, vihma ja tuult. Kliimaandmetena kasutati ajavahemike 1961–1990 ja 2071–2100 igakuiseid näitajaid, mille arvutamiseks rakendati kaht piirkondlikku kliimamudelit – HadAM3H stsenaariumil A2 põhinevat HIRHAMi mudelit ja ECHAM4 stsenaariumil A2 põhinevat RCAO mudelit. TCI väärtuste arvutamiseks kasutati kliimastsenaariume ning TCId koondati aastaaegade kaupa (PESETA 2007).

Eeldatavad suveturismi tulevikutingimused on kirjas joonisel 4. Uuringu kohaselt on tänapäeval enamikus Läänemere piirkonnas väga head tingimused suveturismiks. Ent prognooside kohaselt on need tulevikus veelgi paremad. Tulevikus peaks olema rohkem suurepäraste tingimustega piirkondi ja paljudes põhjapoolsetes piirkondades, kus praegu on rahuldavad või head tingimused, on siis väga head tingimused. Läänemere piirkonna suveturismi üldprognoos on toodud tabelis 4, mis põhineb Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) tulemuste tõlgendusel.

 

Joonis 4. Suveturismi prognoositavad tingimused Euroopas, aastad 1961–1990 ja 2071–2100 (Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruandes toodud kaart 7.6) (suurendamiseks klõpsa pildil)

Tabel 4. Suveturismi mugavusindeksi üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓ mõningane vähenemine) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↑↑ ↓ 

Tagasi: alajaotised

 

Teave muudele sektoritele avalduva mõju kohta:

» Põllumajandus
» Energiamajandus
» Elamu- ja veemajandus
» Metsandus
» Tervis
» Looduskeskkond