Kliimamuutuse mõju Läänemere piirkonna elamu- ja veemajandusele

Põhja-Euroopa elamumajandusele avalduva kliimamuutuse mõju kohta ei ole tehtud palju mudeluuringuid. Leidus vaid üks uuring, milles hinnati tulevasi tormi tekitatud varakahjusid (van der Linden ja Mitchell 2009). Elamumajandusele avalduv kliimamuutuse mõju on seotud ikkagi veeohtudega. Eelduste kohaselt on kliimamuutus seotud üleujutus- ja põuaohuga kogu maailmas (IPCC 2007a). Paljudes kliimamuutust käsitlevates veeuuringutes on hinnatud jõe vooluhulka tulevikus (Andréasson jt 2004; BACC 2006; Euroopa Keskkonnaagentuur 2008), kuid on olemas ka uuringud, kus on vaadeldud üleujutus- ja põuaohtu (Lenher jt 2006). Üldjuhul avaldab kliimamuutus mageveevarudele ebasoodsat mõju. Tõenäoliselt põhjustab sademevee äravoolu vähenemine veevarudega seotud teenuste väärtuse alanemist (IPCC 2007a), ent ka piirkonnad, kus liigse sademevee hulk on suurem, ei pruugi avaldada veevarudele just soodsat mõju. Näiteks võib see halvendada vee kvaliteeti või tuua kaasa suurema üleujutusohu (ibid.). 

Elamumajandusele (sh veemajandusele) avalduv mõju on kokku võetud tabelis 1. Kõigi alajaotiste ja uuringute kohta saab lisateavet, kui klõpsata tabeli allosas olevatele linkidele. Tabelis olevate andmete tõlgendamise kohta leiate nõuandeid paremal toodud näitest Rootsi kohta (inglise keeles).

Tabel 1. Kliimamuutuse mõju BalticClimate’i riikide põllumajandusele. Erinevatest uuringutest kindlaks tehtud mõjustsenaariumide üldprognooside kokkuvõte
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓↓ märgatav vähenemine; ↓ mõningane vähenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ~ väga ebamäärased tulemused; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents; ~↓ ebamäärased tulemused, vähenemistendents; ─ ei käsitletud analüüsis) 

Kliimamuutuse mõju:

SWE

FIN

EST

LAT

LIT

RU

GER

Tormi tekitatud varakahju ~↑
Jõgede vooluhulk ↑ ja ↓ ↑↑ ↑ ja ↓ ↓↓ ↑↑ ↑ ja ↓
Sademevee äravool põhjas ↑↑, lõunas ~↓
Üleujutused ↑↑ ↑↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑
Põuad ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ↑↑ 

Erinevate uuringute mõjustsenaariumide näiteid vaadake alljärgnevatest alajaotistest:

Tormi tekitatud varakahju (Kesk-Euroopa)
Jõgede vooluhulk (Euroopa)
Sademevee äravool (Rootsi)
Üleujutus- ja põuaoht (Euroopa)

 

Tormi tekitatud varakahju (Kesk-Euroopa)

Tulevase tuule- või tormiohuga seotud võimaliku tormikahju hindamiseks analüüsiti üheksa üldtsirkulatsiooni mudeli ja kaheksa piirkondliku tsirkulatsioonimudeli põhjal koostatud kliimastsenaariume (van der Linden ja Mitchell 2009). 21. sajandi lõpu kohta (2071–2100) tehti võrdlusperioodiga 1961–1990 kõrvutades kliimasimulatsioonid, mis jäljendasid A1b heitestsenaariumi. Mõnede Euroopa riikide võimaliku tormikahju prognoosimisel kasutati tormikahju regressioonimudelit; sealjuures eeldati, et muutunud tuulekiirusega ei olda kohanenud.

Piirkondliku vähendamise simulatsiooni tulemustest ilmnes, et prognooside kohaselt kasvab Saksamaal tormikahjude võimalus umbes 10% (joonis 1).
Joonisel 1 kujutatud standardhälbega püütakse näidata ebamäärasust, ent standardhälvet kui ebamäärasuse mõõtu mõjutavad tugevasti erindid (ibid.). Saksamaa tormide tekitatud varakahjude üldprognoos on toodud tabelis 2, mis põhineb van der Lindeni ja Mitchelli (2009) tulemuste tõlgendusel.

 

 


Joonis 1. Keskmise aastase tormikahju muutused  (%)  aastatel 2071–2100 võrreldes ajavahemikuga 1961–2000  heitestsenaariumeid käsitlevas eriaruandes (SRES) nimetatud heitestsenaariumi A1B jäljendava üheksa üldtsirkulatsiooni mudeli (ülemine rida) ja kaheksa piirkondliku tsirkulatsioonimudeli (alumine rida) põhjal. Sulgudes on mudelitevahelised standardhälbed (van der Lindeni ja Mitchelli (2009) joonis 9.12) (suurendamiseks klõpsa joonisel).

Tabel 2. Võimaliku tormikahju üldprognoos
(~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents; ─ ei käsitletud analüüsis) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ~↑ 

Tagasi: alajaotised

 

Jõgede vooluhulk (Euroopa)

Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruanne sisaldab Euroopa prognoositavaid üleujutusohte Dankersi ja Feyeni (2008) uuringu põhjal. Dankers ja Feyen (2008) on hinnanud kliimamuutuse mõju Euroopa tulevastele üleujutusohtudele piirkondliku HIRHAMi kliimamudeli kliimasimulatsioonidest tuletatud hüdroloogilise mudeli LISFLOOD abil, võttes aluseks A2 heitestsenaariumi aastate 2071–2100 kohta, kõrvutatuna ajavahemikuga 1961–1990.  

Tulemustest (joonis 2) ilmneb, et tulevikus on Soomes ja Venemaal 40–50% rohkem üleujutusi. Eestis ja Lätis peaks olema 5–20% rohkem üleujutusi. Rootsis, Leedus ja Saksamaal prognoositakse üleujutusi üldiselt 5–40% vähem. Ruumiline varieeruvus on siiski suur. Nimetatud riikide mõnes piirkonnas on üleujutusi prognooside kohaselt isegi rohkem. Läänemere piirkonna jõgede vooluhulga üldprognoos on toodud tabelis 3, mis põhineb Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008)tulemuste tõlgendusel.


Joonis 2. Jõgede vooluhulga kordumise määr 100 aasta jooksul, prognoositav suhteline muutus ajavahemike 1961–1990 ja 2071–2100 vahel
(Euroopa Keskkonnaagentuuri (2008) aruandes toodud kaart 5.25) (suurendamiseks klõpsa joonisel).

Tabel 3. Jõgede vooluhulga üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ↑ mõningane suurenemine; ↓↓ märgatav vähenemine; ↓ mõningane vähenemine) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑ ja ↓ ↑↑ ↑ ja ↓ ↓↓ ↑↑ ↑ ja ↓ 

Tagasi: alajaotised

 

Sademevee äravool (Rootsi)

Andréasson jt (2004) hindasid kliimamuutusega seotud hüdroloogilist mõju suure hulga Rootsi jõgikondade puhul. Nad kasutasid mitmesuguseid meetodeid, et kanda kliimamudelitest saadud kliimamuutuse signaal üle hüdroloogilisse mudelisse. Joonisel 3 on toodud neli kliimastsenaariumi: RCAO-Had/AM3H A2, RCAO-ECHAM4/OPYC3 A2, RCAO-Had/AM3H B2 ja RCAO- ECHAM4/OPYC3 B2. HBV mudelit kasutati uuringu hüdroloogilise mudeli koostamiseks.

Andréasson jt (2004) jõudsid järeldusele, et kliimamuutus mõjutab aasta keskmist sademevee äravoolu piirkonnasiseselt väga erinevalt sõltuvalt jõgikonna asukohast – näiteks kas see asub Põhja- või Lõuna-Rootsis. Erinevates kliimamudelites ja -stsenaariumides on tulemused vägagi lahknevad. Rootsi põhjaosas peaks sademevee äravool kõikide kliimastsenaariumide järgi suurenema 2 kuni > 35%, olenevalt asukohast ja stsenaariumist. Lõunaosa andmed on mitmekesisemad, kuigi kaguosas kaldub sademevee äravool olema väiksem, ulatudes < 35%lisest vähenemisest kuni 5%lise suurenemiseni olenevalt asukohast ja stsenaariumist. Läänemere piirkonna sademevee äravoolu üldprognoos on toodud tabelis 4, mis põhineb Andréassoni jt (2004) tulemuste tõlgendusel.

 

Joonis 3. Aastase keskmise sademevee äravoolu erinevus (%) nelja kliimastsenaariumi põhjal aastatel 2071–2100, võrreldes ajavahemikuga 1961–1990 (Andréassoni jt (2004) joonis 5) (suurendamiseks klõpsa joonisel).

Tabel 4. Sademevee äravoolu üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ~↓ ebamäärased tulemused, vähenemistendents; ─ ei käsitletud analüüsis) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus põhjas ↑↑, lõunas ~↓ ─ 

Tagasi: alajaotised

 

Üleujutus- ja põuaoht (Euroopa)

Lehner jt (2006) on uurinud, kuidas mõjutab üleilmne kliimamuutus üleujutus- ja põuaohtu. Piirkondlikele veevarudele avalduva kliimamuutuse mõju uurimiseks on tehtud palju uuringuid, kuid siinnimetatud töö on midagi ainulaadset, sest selles võetakse arvesse seda, millist mõju avaldab inimeste muutunud veekasutustava. Seega on tegu tervikanalüüsiga selle kohta, millist mõju võib kliima- ja veekasutuse muutumine avaldada üleujutuste ja põua esinemissagedusele tulevikus. Vooluhulga arvutamiseks kasutati terviklikku üleilmset veemudelit WaterGAP, et oleks võimalik analüüsida ka üleujutus- ja põuaohtu. WaterGAP koosneb hüdroloogilisest üldmudelist ja veekasutuse üldmudelist.

Hüdroloogilise üldmudeliga hinnatakse maapealse veeringe ja vee kättesaadavuse makrotasandi tunnuseid. Veekasutuse üldmudel koosneb omakorda neljast mudelist, millest igaüks vaatleb üht sektorit: kodumajapidamisi, tööstust, niisutust ja kariloomi. Mudeli abil arvutatakse välja iga sektori veekasutus, sealjuures eristatakse veevõttu ja -tarbimist. Selle meetodi kasutamisel saab ühendada kliimamuutuse mõju demograafiliste, sotsiaal-majanduslike ja tehnoloogiliste suundumustega, et panna kokku suuremahuliste vooluhulgarežiimide analüüs. WaterGAPi mudeli aluseks olid kaks üldtsirkulatsiooni mudelit (HadCM3 ja ECHAM/OPYC3) ja kaks stsenaariumi. Viimased on kooskõlas valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühma IS92a stsenaariumiga ning Madalmaade riikliku keskkonna- ja tervishoiuinstituudi veekasutuse võrdlusstsenaariumiga A (Baseline-A water use scenario). Need annavad ettekujutuse tavapärasest tegevusest teatud hulga eelduste puhul, mis puudutavad rahvastikku, majanduskasvu, süsinikdioksiidi heidet jne.

Tulemustes, mis saadi Läänemere piirkonnas prognoositava üleujutuste kordumise kohta 100 aasta jooksul, ilmneb väike erinevus kahe kliimastsenaariumi (kahe üldtsirkulatsiooni mudeli) vahel ning üleujutuste esinemissageduses aja jooksul (joonis 4). Kõige enam mõjutatud riigid on Rootsi ja Soome – nii 2020ndatel kui ka 2070ndatel. 2070ndatel peaks paljudes Soome ja Rootsi piirkondades olema üleujutuste kordumisperioodiks 100 aasta jooksul 10–70 aastat, olenevalt asukohast ja kliimastsenaariumist. Teistes Läänemere piirkonna riikides üleujutuste esinemissagedus tõenäoliselt eriti ei muutu. Siiski prognoosib HadCM3 Leedus 2020ndatel 100 aasta vältel esinevate üleujutuste kordumisperioodiks 40–70 aastat. Läänemere piirkonna üleujutuste ja põudade üldprognoos on toodud tabelites 5 ja 6, mis põhinevad Lehneri jt (2006) tulemuste tõlgendusel.

 Joonis 4. Saja aasta üleujutuste esinemissageduse prognoositavad muutused 2020ndatel ja 2070ndatel võrreldes ajavahemiku 1961–1990 ilmastiku ja veekasutusega. (Joonis 8, Lehner jt (2006)) (suurendamiseks klõpsa joonisel).

Tabel 5. Üleujutuste üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ~↑ mõningane suurenemine; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents) 

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ↑↑ ↑↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ 


Tulemused, mis saadi Läänemere piirkonnas prognoositud põua kordumise kohta 100 aasta vältel, näitavad 2020. aastate andmetes üsna suurt erinevust kahe kliimastsenaariumi vahel (joonis 5). ECHAM4 kliimastsenaariumis prognoositakse, et põud on 100 aasta jooksul sagedasem Saksamaal, kus selle kordumisperiood on umbes < 10 kuni 40 aastat.

Selle kliimastsenaariumi järgi esineb mõnes Lõuna-Rootsi ja Leedu piirkonnas prognooside kohaselt põuda sagedamini ning neis piirkondades on kordumisperiood 40–70 aastat. HadCM3 stsenaariumi järgi on Läänemere piirkonnas põudasid 100 aasta jooksul kõige sagedamini Rootsis, kus need korduvad < 10 kuni 40 aasta tagant. Põudade sagenemist prognoositakse ka mõnes teiste Läänemere-äärsete riikide piirkonnas, ent mitte samal määral.
2070. aastate kohta on kahes kliimastsenaariumis üsna sarnased prognoosid. Sel ajavahemikul peaks Läänemere piirkonnas esinema põudasid sagedamini üksnes Saksamaal ja Soomes. Läänemere piirkonnast vaid mõnes Saksamaa ja Soome piirkonnas prognoositakse 2070ndatel põudade sagedasemat kordumist 100 aasta vältel, kordumisperiood on neis piirkondades eeldatavasti 50 aastat.

 
Joonis 5. Saja aasta põudade esinemissageduse prognoositavad muutused 2020ndatel ja 2070ndatel võrreldes ajavahemiku 1961–1990 ilmastiku ja veekasutusega. (Joonis 9, Lehner jt (2006)) (suurendamiseks klõpsa joonisel).

Tabel 6. Põudade üldprognoos
(↑↑ märgatav suurenemine; ○ muutusi ei ole või need on ebaolulised; ~↑ ebamäärased tulemused, suurenemistendents)

  SWE FIN EST LAT LIT RU GER
Muutus ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ~↑ ↑↑ 

Tagasi: alajaotised

 

Teave muudele sektoritele avalduva mõju kohta:

» Põllumajandus
» Energiamajandus
» Kogumajandus
» Metsandus
» Tervis
» Looduskeskkond