Probleemid ja võimalused ettevõtluses

 
Sissejuhatus

Piirkondlikud ja kohalikud ettevõtjad oskavad kliimamuutuse mõju ettevõtluses kõige paremini ära kasutada. Kuna aga tihti on puudus sellekohasest taustateabest, siis annab BalticClimate’i töövahend ettevõtetele aimu piirkondlikust kliimamuutusest. Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (SMHI) arvutas koostöös kliimateaduse ja -poliitika uurimiskeskusega (CSPR) välja tuleviku kliimastsenaariumid Läänemere piirkonna jaoks. Seda teavet tuleks selgitada ja arutada koos piirkondlike ja kohalike ettevõtjatega, et olla valmis tulevasteks probleemideks ja luua piirkonna ettevõtetele võimalusi.

Omavalitsused peaksid koos kohalike ja piirkondlike ettevõtjate liitude, kaubanduskodade ja teiste ettevõtjate katusorganisatsioonidega korraldama kliimamuutuse probleeme ja võimalusi käsitleva seminari. Osalejate erinevad huvid võivad kaasa tuua uuendusi ja uusi koostöövorme. Vajaduse korral saab korraldada ka üheleainsale ettevõtlussektorile keskenduva seminari.  

Eesmärk

Seminari „Probleemid ja võimalused ettevõtluses” eesmärk on kaasata kliimamuutuse leevendamisse ja sellega kohanemisse piirkonna ettevõtteid ja neid esindavaid organisatsioone, et anda teavet kliimamuutuse kohta ja luua uusi ettevõtlusideid, mis soodustavad kliimamuutuse leevendamist ja/või sellega kohanemist. Seminari tähtsaim tulemus on teave kliimamuutusest tulenevate põhiprobleemide ja -võimaluste kohta piirkondlikes ja kohalikes ettevõtetes.

Lähteandmed

Teie piirkonna tulevane kliima

Tulemus

Kliimaga seotud probleemide ja võimaluste nimekiri, mis on teie ettekujutust mööda üles ehitatud probleemide ja võimaluste tähtsuse ning nende ilmnemise aja järgi.

Abimaterjalid, -vahendid ja ettevalmistus

• Tahvlipaberid, märkmepaberid ja markerid.
  
  
• Kandke tahvlipaberile või slaidile joonis 1 (allalaadimiseks vt "Seotud failid" paremal). Kui te analüüsite erinevaid piirkondi või majandussektoreid, valmistage ette üks tabel iga piirkonna või sektori jaoks. Kandke paberile horisontaal- ja vertikaaltelg ning jagage need viide ossa, et lihtsustada andmete ülesmärkimist tabelisse.
  
  
• Horisontaaltelg: aeg vastavalt välja selgitatud probleemidele ja võimalustele (nt praegusest hetkest aastani 2020, 2050 või 2100).
  
  
• Vertikaaltelg: probleemi või võimaluse olulisus (üliolulisest väheoluliseni).

Joonis 1. Kliimamuutusest tulenevate probleemide ja võimaluste olulisust ja nende ilmnemisaega kujutav tabel

Harjutuste juhised

Seminar (2 tundi) koosneb neljast osast:

1) teema tutvustus (20 minutit);
2) probleeme ja võimalusi käsitlev harjutus (10 min iseseisva mõtlemise, 30 min rühmaarutelu, 30 min ettekande ja ühisarutelu jaoks);
3) mõjuaspekte käsitlev harjutus (mille keskmes on kohanemine) (20 min rühmaarutelu, 10 min ettekande jaoks);
4) hindamine.

1. Seminar algab teema tutvustusega. Tähelepanu keskmes on hiljutised äärmuslikud ilmastikunähtused ja kliimamuutuse hilisemad tagajärjed piirkondlikul tasandil. Eesmärk on kirjeldada kuulajaskonnale, mis on juba juhtunud ja mis võib juhtuda järgmise 10, 20 või 50 aasta jooksul peamiste ilmastikutegurite tõttu, sest need annavad tõuke muutusteks, millega ühiskond peab silmitsi seisma ja kohanema. Teema tutvustuseks saab kasutada kliimamuutuse mõju käsitlevaid materjale.

Seminaril ei tohiks keskenduda vaid tuleviku kliimale. Viimastel aastatel on esinenud mitmeid ilmastikunähtusi, mis on mõjutanud Läänemere piirkonna ettevõtteid ja arutelu võib alustada ka hiljutiste põudade, kuumalainete, lumetuiskude, üleujutuste ja muuga. Kohanemisega seoses võib esitada alljärgnevad olulised küsimused.

• Kas need nähtused mõjutasid piirkonna ettevõtlust (või üksikuid ettevõtteid)?
• Kas selliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks tulevikus on midagi tehtud?

2. Pärast teema tutvustamist moodustage kaks rühma (1. rühm: probleemid; 2. rühm: võimalused), milles kummaski on kuni 10 inimest. Kui seminarist võtab osa rohkem kui 15–20 inimest, peaksite moodustama alamrühmad (probleemidega tegelev 1. rühm, võimalustega tegelev 2. rühm jne).

ESIMENE SAMM. Mõlemale rühmale antakse joonisel 1 kujutatud A0 suuruses trükitud plakat või tahvlipaber, pealkirjaga vastavalt „probleemid" või „võimalused". Horisontaalteljel on kujutatud viit ajahetke: praegu, ühe, viie, kümne ja kahekümne aasta pärast. Rõhk on asetatud probleemidele ja võimalustele praegu ja lähitulevikus, kuna ettevõtted on huvitatud eeskätt järgmise 1–10 aasta investeeringutest ja uuendustest. Vertikaalteljel on kujutatud probleemi/võimaluse olulisust 5-punktisel skaalal, kus 1 on väheoluline ja 5 ülioluline.

TEINE SAMM. Mõlema rühma liikmed panevad 5–10 minuti jooksul märkmepaberitele kirja kliimamuutusest tulenevad ja piirkonna ettevõtlust mõjutavad probleemid (või võimalused). Igale märkmepaberile panna kirja üks probleem/võimalus.

KOLMAS SAMM. Mõlemad rühmad paigutavad märkmepaberid plakatile, määrates selle esinemisaja (horisontaalteljel) ja olulisuse (vertikaalteljel). Selleks kulub umbes 30 minutit.

NELJAS SAMM. Rühmad tutvustavad oma tulemusi, millele järgneb ühisarutelu, kus selgitatakse välja puuduvad aspektid. Aruteluks on mõeldud 30 minutit. Kui seminarist võtab osa rohkem kui 15–20 inimest, võib kuluda rohkem aega.

3. Järgmises harjutuses (20 minutit) selgitavad rühmad välja kolme olulisima probleemi/võimaluse mõjuaspektid (püüdke keskenduda kohanemisele).

Tabel 1. Kolme suurimat probleemi ja võimalust mõjutavad tegurid (allalaadimiseks vt "Seotud failid" paremal)

Vastake nende kolme olulisima probleemi/võimaluse põhjal rühmaarutelus alljärgnevatele küsimustele.

• Millised poliitikavahendid on olemas probleemiga toimetulemiseks (või võimalusest kasu saamiseks)?
• Mis on takistavad tegurid?
• Mis on soodustavad tegurid?
• Kui lihtne (või raske) on praegust olukorda muuta? Kasutage 5-punktist skaalat, kus 1 on lihtne ja 5 väga raske.

Rühmad tutvustavad oma tulemusi. (10 minutit)

4. Lõpparutelul tuleks keskenduda olulisematele probleemidele ja võimalustele. Mida me sellest seminarist õppisime? Põhjalikumat süüvimisvõimalust pakub SWOT-analüüs ettevõtetele.