1. Sissejuhatus 4. Tulemus
2. Eesmärk 5. Abivahendid, -materjalid ja ettevalmistus
3. Lähteandmed 6. Harjutuse juhised


Sissejuhatus

Harjutuses kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) heitestsenaariume käsitlevas eriaruandes (SRES), IPCC 2000) esitatud sotsiaal-majanduslike stsenaariumide tunnusjoonte kokkuvõtet. Selle alusel arutlevad hindamismeeskonna liikmed, kuidas maailm, kohalik piirkond ja majandussektor või tegevusvaldkond võiks nende arvates tulevikus välja näha.

Kokkuvõte SRESis sisalduva nelja sotsiaal-majandusliku stsenaariumi tunnusjoontest maailma arengumudeli, majanduskasvu, rahvaarvu ja tehnoloogilise muutuse taustal on joonisel 1. Nende stsenaariumide põhjal hinnatakse tulevast kasvuhoonegaaside heitkogust. See on vajalik teave mudelitele, mida kasutatakse kliimamuutuse stsenaariumide loomisel ning nende abil sotsiaal-majanduslikele ja looduslikele süsteemidele avaldatava mõju hindamisel.

Eesmärk

Harjutuse eesmärk on valida üks usutav kohalikele oludele kohandatud sotsiaal-majanduslik stsenaarium ehk terviklik pilt sellest, kuidas võiks tulevikuühiskond välja näha teie piirkonnas, majandussektoris või tegevusvaldkonnas ja milline võiks olla sellises ühiskonnas rakendatav kliimapoliitika. Tulevikuvõimalusi on mitu, aga rühm peaks proovima valida sellise, milles nad on ühel meelel, ja võtma selle oma edaspidises töös aluseks.

Lähteandmed

Harjutuse C (kliimamuutusest tulenevad probleemid ja võimalused) tulemused.

Tulemus

Üks kohalikele oludele kohandatud sotsiaal-majanduslik stsenaarium, mis sisaldab peamisi muutuste tekitajaid ja järgmise 30–50 aasta kliimapoliitika vahendeid. Kohandatud sotsiaal-majanduslikku stsenaariumi kasutatakse tundlikkuse hindamiseks IV harjutuses ja üldise haavatavuse hindamisel.

Lisateave: IPCC 2000 ning Parry jt 2004.

Abivahendid, -materjalid ja ettevalmistus

Joonis 1. Nelja SRESi stsenaariumi tunnusjoonte kokkuvõte (IPCC 2007a).

Harjutuse juhised

  1. Hindamisjuht tutvustab harjutuse eesmärki ja eeldatavat tulemust.

  2. Hindamisjuht tutvustab nelja stsenaariumi (joonis 1) ja selgitab, miks sotsiaal-majanduslikke stsenaariume kliimaküsimuste käsitlemisel kasutatakse. Käsitlege üht ligikaudu määratletud ajavahemikku ehk järgmist 30–50 aastat.

  3. Hindamisjuht teeb ülevaate probleemidest ja võimalustest, mille hindamismeeskond koostas sissejuhatavas harjutuses C (kliimamuutusest tulenevad probleemid ja võimalused).

  4. Rühm arutleb iga sotsiaal-majandusliku stsenaariumi tunnusjoonte kokkuvõtte puhul, kas see on maailma tulevikuna usutav. Arutage maailma võimalikke muutumissuundi.
    – Kas maailmas on tulevikus rohkem või vähem ebavõrdsust?
    – Mis on peamised muutuste tekitajad?
    – Kas kõige suurem mõju on keskkonna või majanduse muutumisel?
    – Kas tulevikus on rohkem võimu üleilmsel või piirkondlikul tasandil või eksisteerib rohkem autonoomseid kohalikke kogukondi?

  5. Rühm valib välja stsenaariumi, mis on osalejate arvates maailma jaoks kõige usutavam.

  6. Üleilmsed muutused puudutavad piirkondi tõenäoliselt erineval määral. Nüüd arutlege, kuidas areneb teie arvates teie piirkond järgmise 30–50 aasta jooksul, kui maailm areneb äsja valitud stsenaariumi kohaselt. Millised on konkreetsed probleemid ja võimalused teie piirkonnas?

  7. Need stsenaariumid ei sisalda kliimapoliitika mõju. Karmim kliimapoliitika vähendab kasvuhoonegaaside heitkogust ja seega ka kliimamuutuse mõju ning vastupidi. Nüüd arutlege, kuidas areneb teie arvates kliimapoliitika maailma, Euroopa Liidu ja riiklikul tasandil järgmise 30–50 aasta jooksul üldiselt või konkreetselt seoses teie majandussektori või tegevusvaldkonnaga. Milline osatähtsus on süsinikdioksiidimaksudel, üleilmsel heitkogustega kauplemisel, rahalistel vahenditel kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks, tehnoloogiasiirdel, sõltuvusel fossiilkütusest ja tuumaenergiast ning koostööl maailma tasandil?
     
  8. Kohalikele oludele kohandatud sotsiaal-majanduslik stsenaarium. Harjutuse viimase osa eesmärk on teha kokkuvõte võimalikest (majanduslike, keskkonnaalaste, sotsiaalsete, demograafiliste ja tehnoloogiliste) muutuste tekitajatest ja kliimapoliitikast, mis mõjutavad tulevikus teie piirkonda, majandussektorit või tegevusvaldkonda. See osa erineb pisut sõltuvalt eesmärgist. Kui olete oma töös keskendunud piirkonnale, võite kasutada kaarte (piirkonna strateegilisi plaane), mille abil tuvastada kõige kriitilisemad alad ja objektid. Kui olete oma töös keskendunud tegevusele, võite seostada muutuste tekitajad ja kliimapoliitika oma majandussektori või tegevusvaldkonna peamise tegevusega (peamiste eesmärkidega).

  9. Kui kasutate kaarte:
    - Mõelge, mida toob maailma selline muutumine kaasa teie piirkonnale või valdkonnale majanduslikul, sotsiaalsel, demograafilisel ja tehnoloogilisel tasandil. Laske osalejatel sel teemal omaette 5–10 minutit mõelda.

    - Arutlege rühmas sotsiaal-majandusliku mõju ja selle tagajärgede üle ruumilise keskkonna jaoks. Püüdke rohkem mõjutatavad alad kaardil ära märkida.

  10. Kui otsustasite keskenduda tegevusele, toimige järgmiselt.
    - Hindamisjuht valmistab ette või rühm koostab üheskoos loetelu oma tegevuse peamistest eesmärkidest.

    - Mõelge, mida toob maailma selline muutumine kaasa teie tegevusele majanduslikul, sotsiaalsel, demograafilisel ja tehnoloogilisel tasandil. Laske osalejatel sel teemal omaette 5–10 minutit mõelda.

    - Arutlege rühmas sotsiaal-majanduslik mõju ja selle tagajärgede üle ruumilise keskkonna jaoks. Püüdke jõuda ühisele seisukohale selles, millises tegevusvaldkonnas on mõju kõige suurem.


Edasi: II harjutus. Kliimastressorite kindlaksmääramine